OMALOOMING: "Vahtralehe seiklused"

Elas kord vahtraleht Kati. Kui sügis kätte jõudis, kukkus ta puu otsast alla. Siis tuli tuul ja viis Kati üle jõe. Seal korjas üks tüdruk ta üles, Tüdruk pani Kati enda herbaariumisse. (TRIIN)

Elas kord vahtraleht Ervin. Ta rippus koos teiste lehetedega puu otsas. Siin üleval on tore, ütles Ervin. Päike paistis soojalt ja tuul kiigutas lehti. Nii möödusid kevad ja suvi. Päevad hakkasid lühemaks ja ööd pikemaks minema. Ervin oli muutunud ilusaks värviliseks. Ühel tormisel ööl puhus tugev tuul Ervini puu otsast alla. Varsti tuli lumi ja Ervin uinus talveunne. (EINAR)

Elas kord vahtraleht Kati, kes rändas ringi, ta oli 10-kuune. Ükskord üks koer pissis tema peale, aga siis tuli õnneks vihm ning Kati sai puhtaks. Lõpuks tuli lumi maha ja Kati jäi vanaks. (ANNA-LIIS)

Elas kord vahtraleht Ott. Tema päevad olid täis rõõmu. Ott ja ta sõbrad lehvisid tuule ja päikese käes, ja neil oli alati lõbus. Ja siis saabus sügis. Tuul lennutas ta igale poole, oma sõpradest kaugemale. Ott seikles tuulega kaugele-kaugele. (TELVER)