Omalooming

Täna kirjutasime jutukest nii, et kõik lapsed said olla kõigi lugude autorid ning nende kulgu mõjutada. Nimelt mõtles laps välja loo pealkirja ja esimese lause, seejärel tuli vihik edasi anda, eelnenu läbi lugeda ning sinna sobilik lause lisada. Jutuke sai valmis, kui vihik jõudis taas omanikule ning too võis vajadusel lisada loo lõpulause. Tundus, et kõige naljakam lugu valmis ühiselt Steni vihikusse. See oli järgnev:

Lumehelbeke

Tere! Mina olen lumehelves Pipo. Olen õrn ja valge. Ja ma olen väike. Mulle meeldib õhus hõljuda. Ühel õhtul hakkas ta võluma. Pipo võlus end kogemata konnaks. Ta hakkas krooksuma. Ma olen nii inetu, kui ma konn olen. Siis saabus suvi ja ta sulas ära.

Kristiina vihikus oli selline lugu:

Pahandus

Karin oli tormakas laps. Ühel päeval läks ta linna. Ja siis loomaaeda. Ja siis koju. Karin ütle,ds et loomaaias oli äge. Vend ütles, et igav. Karin lõi oma venda. Tekkis kaklus.